Ma siin, ma siin

12 01 2011

Vaikus ei kuuluta mingit kurja. Vastupidi. Oli üle tüki aja jaksu põdemise ja sellest või selle kaasnähtudest tingitud vingumise asemel ka midagi muud teha :)

Lapsed ning kohvrid jõudsid reedel kõik õnnelikult kohale, ainult Düsseldorfist Luxembourgi siirduv IC rong hilines 30 minutit.

Mosel ei ole meile tuppa tulnud. Parafraseerides klassikat, soetab normaalne inimene endale onni ju ometi jõest kaugemale. Neil, kes sellest veel aru saanud ei ole, on küll vesi ahjus nii kaudses kui otseses mõttes (küttekatlad asuvad ju enamasti keldrites).

Laupäeval käisime vihast veevärki vaatamas ka. Oberbilligis olid metallist aiad ette pandud (kohaliku tähtsa mehe juttu pealt kuulates saime teada, et tara paigaldamiseks kulus 12 tundi ja 15 meest; täpsustamata jäi, kas ka pudel rummi ja hoirassaa) ning kaldapromenaadidest polnud näha isegi mitte pinke. Kõikjal tuiskas vesi üle lüüside ja ainus nähtud jõe(kauba)laev passis ka ankrus. Termomeetrid koduaias ning autos pakkusid õhutemperatuuriks +15…+17, aga tegelikult oli väga külm ja vastik tuul (reedel oli +13, aga ihu ütles, et märksa soojem).

Ma nüüd lõpetan oma elu esimest sokipaari. Kuidas see nii juhtus, et me koolis sokke ei kudunudki – meie, kes me tegime käsitöö tundides ikka imeasju? Seni jagus veel kadunud vanaema sokivarudest, nüüd siis julgesin lõpuks ise katsetada. Ega ma veebist leitud kanna kudumise joonistest ja õpetustest päris hästi aru ei saanud, esimest kannalakka alustasin kolm korda uuesti ning “õpetaja käsitööõpetaja” jätaks mind lõpptulemust nähes vist istuma, aga peamine on see, et sokk sobib omaniku jalga suurepäraselt ning meeldib ka.

Remont on valmis, aga nagu alati, võtavad “sabad” õige rohkem aega ehk kõikjalt leiab veel midagi, mis ei ole omal kohal. Ja juba on järgmised plaanid. Moraal: kui vähegi saate, ärge ostke maja! :)

Üksiti trein vaikselt laulusõnu. Tore, aga mahukas tellimus.

Ah jaa, üks osa eelmise aasta tegemistest sai lõpuks ka tunnustatud. Ega siis midagi, nüüd tuleb tööle hakata. 20 temperamentse mudilasega 2200 km kaugusele laulupeole, juhhei…


Toimingud

Informatsioon

3 kommentaari

13 01 2011
Ave

Ma siin imestan omaette, et sakslased ostavad/ehitavad rahulikult maju piirkonda, kus iga kevad pool maja vee all… Vöi kas see vesi tuleb siis alles viimased viis aastat?!

13 01 2011
ylle

Sokikanna kudumisse suhtun mina igatahes loominguliselt, iga kord kui uut paari tegema hakkan, on töövõtted meelest läinud. Aga peaasi, et õige kuju jääb, enamasti jääb :)
Kui kaugel see Mosel teie elamisest on?

13 01 2011
lagrits

Lohutav teada, et ma pole ainus, kes kannategu vabalt võtab. Vaatamata vabadusele tulid kaks kanda isegi üsna ühtemoodi :)
Moselini on linnulennult ehk umbes pool km, jalutades 6-700 m.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: