Mõttetute klaverimängijate jälgedes

14 01 2015

Akna Ülol oli selles mõttes õigus, et klaveriga on muusikateed valutum alustada kui viiuliga. Kõrvalseisjate kõrvade jaoks :P

Supsiku puhul langes valik klaverile mitmel põhjusel. Esiteks on tal praegu nii pikad koolipäevad ja pärast seda üsna teises linna otsas asuvasse ametlikku muusikakooli tormata tundub karm. Laupäeviti on Eesti kooli tunnid, millest ei saa, ei või, ei taha loobuda. Linna muusikakool on igati esinduslik, aga maksetingimused nii paindumatud – kas kogu aasta eest sularahas või siis otsekorraldusleping aastaks. Kui lapsele ikka üldse ei meeldi, võetakse ikka aasta lõpuni kord kuus õppemaks arvelt maha. Võrreldes Eesti huvikoolidega on summad mitme(kümne)kordsed.

Mitme erakooli läbikammimise asemel kasutame esialgu mugavat varianti, mida paljud Luksemburgi eesti lapsed (ja ka mõned täiskasvanud) – klassikalise ja džässklaveri õpetaja K (Kohtla-Järvelt, lõpetanud VKA) tuleb kohale ning õpetab nii pilli kui solfedžot. Kuna K elab Trieris, pole ka sõidumuret.

Hetkel kestab teine tund. Kisa pole seni veel kuulda.

Küll jõuab (mõttetu) klaveri kõrval veel mõne pilliga sõbraks saada. Sellisega, mida saab ilma autota põõsasse kaasa võtta.





Head uut aastat!

1 01 2015

Seeria “Kreisiperekond” ehk Supsik visandas uue aasta teisel tunnil kreisitehnikas mõned eluliselt olulised tegelased. Rongkäiku veab kreisiponi ja ankrumeheks on kreisiliblikas. Vahele mahuvad mõned lähemad sugulased, autor on kolmandal positsioonil. Kõik teised on täiesti äratuntavad, sh kolm õde ja kaks vanaema.

Aga muidu on nii, et ma ei luba mitte midagi. Ainult seda, et täna lähen vara magama :)

bscan_001703_Page_1 bscan_001703_Page_3bscan_001703_Page_2  bscan_001703_Page_5bscan_001703_Page_4  bscan_001703_Page_6 bscan_001703_Page_7





Täna, 7 aastat tagasi

21 09 2014

Sophie Helena

Ja ausõna, ma nüüd hakkan jälle blogima.





Enne und

17 06 2014

“Millised lapsed tulevad minu kõhust?”

“Mis mõttes millised?”

“No kas minu kõhust tulevad eestikeelsed lapsed või saksakeelsed?”





Memo

3 06 2014

Kui ma pühapäeva öösel vastu esmaspäeva Eesti Raadio lastekoori ja Luksemburgi laste ühiselt kontserdilt tagasi jõudsin, olid hommikuse meelespea ülesanded lõpuks õiglaselt ära jagatud. Nüüd ma siis tean, kelle otsa vaadata, sest lipupaelast lipsukesi ma üles ei leidnudki, kõik muu sai imekombel kaasa, sh häälestaja, mis minu äraolekul mulle määrati :D

memo





Käändujad

28 05 2014

“Ma panen puru siia ämbrikku, siis ei pea mitu korda edasi-tagasi käima,” ütles hoovikoristusfriik ning poetas pange sisse järjekordse kühvlitäie.

Vt ka ämblik, ümbrik.

Minu saksa keele ämbrid on jätkuvalt märksa piinlikumad :)

Ämbrite juurde tagasi tulles, kui laps on emapoolsetelt esivanematelt saanud karmid kraamimisgeenid, on temaga eluruumi jagades keskmisest suurem oht sõna otseses mõttes ämbrisse astuda :P Ainult et hetkel on need geenid kreenis vabaõhukoristuse poole .

Toas jätkub programm “millal murran emme kaela”.





Ühed mustad mõlemad

6 05 2014

Mäletate, et Supsik tahtis suureks saades linnuvaatlejaks hakata?

“Mustsõstar,” ütles Supsik eile pargimurul keksinud Turdus merula kohta.

Tuli taas meelde aeg, et mitte öelda kantriaeg, mille meenutuseks hiljuti ühe tähendusrikka foto avaldasin. Kantritantsu ansambli “Mustsõstra õied” nimetasid halastamatu huumorimeelega meesmuusikud-tantsuvõõrikud mõistagi kohe ümber ning mul on hiljem elus olnud piinlik hetk, kui ühes ametlikumas vestluses lipsaski üle huulte “Musträsta põied”…

Täna hommikul keksis murul juba mustäs :D

Facebooki lingvistika- ja tõlkepärlite grupis oli eile vilgas arutelu, kas peaaegu asemel peaks peagu uuesti kasutusele võtma. Mulle ei meeldi. Ei ilmagu ega hiljagu. Peagu jääb minu poolt ilmselt igavesti kolesõnaks, mida kasutan vabatahtlikult ainult iroonilises kõneviisis.





Taskukell

28 03 2014

Taskumaal (ka Poketimaa, ingl k Pockety Land) on ööpäevas 35 tundi, kusjuures pooled neist on vist pikemad kui tunnid 14-31 :)

Taskumaale kohaselt taskurätile joonistatud kella teiselt küljelt kumab läbi lennuplaan, kuidas sinna kohale saab. Kuna üks vahemaandumine ei tulnud reisijuht Supsikul eile meelde, siis seda täna ei avalda. Muidu eksite veel ära.

Poketimaast saab juurde lugeda siit.





Lapsel on mure

26 02 2014

“Meil on lasteaias üks tüdruk, kellel on iga päev ainult sukkpüksid ja pluus seljas. Tal ei ole üldse kleiti ega seelikut!”

Lohutasin veendunud kleidikandjat, et pole hullu, paljud lapsed käivad lapsepõlves sukkpükste ja pluusiga – ilmselt talle lihtsalt meeldib nii. Pole küll kindel, kas see mälupilt suuremaks saades enam meeldib. Eks vist päris paljudel on lapsepõlve fotoalbumites neid “sukkpükstes ja mitte ainult naised” ülestähendusi.





Tiitreid juurde ma ei lisa…

24 12 2013

Supsiku debüüt nukufilmimaailmas.