Viimasel ajal on paljud (eriti tihti just lastetud) blogijad võtnud teravalt sõna “peast beebiks” muutumise küsimustes, eriti selle kahe sagedase ilmingu vastu.
Võtan ka arvata. Olen ammu plaaninud. Ja ärgu emad-isad nüüd solvugu (allpoolkirjeldatavaid näiteid on ka minu tuttavate hulgas), ma ei arva, et lastetud teevad lapsevanematele liiga, vaid vastupidi – hoian ise ning soovitan ka teistel vanematel hoida enda ja laste identiteeti väärikalt lahus.
Täpsemalt.
1) Ma ei mõista, miks emad, vahel ka isad kaotavad pärast lapse saamist mõneks ajaks (sagedamini lapse esimese eluaastal, raskematel juhtudel kooliealiseks saamiseni) oma näo. Perefoorumites, orkutis, messengerides on neil avatariks enda näo asemel lapse või kahe pilt. (täpsustan, et ma ei kõnele laste pildialbumitest veebis, vaid ainult laste nägude kasutamisest avatarina). Mina arvan, et see on laste suhtes ebaõiglane. Las nad loovad endale ise suureks saades oma näoga kontod, kui soovivad. Eriti tragikoomiliseks muutub olukord foorumites delikaatsete ja intiimsete teemade seas, kus unustatakse anonüümsuse saavutamiseks end enne vestlusse sekkumist välja logida. Kallis ema, mida arvab sinust su poeg või tütar, kui ta saab piisavalt lugejaks-mõistjaks ning saab teada, et tema pilt kaunistab kuskil foorumis vastust “mina harrastan küll meeleldi oraalseksi” või “mu mees petab mind”?
2. Meie-vormiga liialdamine. Meie käime küll koos jalutamas, me mängime koos, vahel sööme koos, aga püksi ma ei pissi ning loodan sellest ka vanaduses pääseda.
Beebistumise sündroomi esineb ka lastetutel. Imikut asendab sel juhul lemmiklooma pilt. Aga kass või koer ei mõista teilt isegi vanuigi aru pärida, miks te nende identiteedivargusega tegelete.
(Leidub muidugi ka peast filmi-, muusika- vm staare, aga see on omaette teema ning seda esineb pigem teismelistel kui täiskasvanutest lapsevanematel. Karikatuuride või lihtsalt lõbusate joonistuste kasutamise vastu ei kosta ka midagi.)
Lagrits. Eliomys quercinus. 
Huvitav. Meie-vormis ma ei raagi aga lapse pilt on profiilis kull. Enne oli enda oma, aga laps naeb parem valja :) Nuud aga panid mind selle ule motlema ja vist vahetan jalle ara…
See on jah minu arust koht, kus täiskasvanud ületavad enamasti pahaaimamatult, lihtsalt mõtlematusest oma laste esindamise (või ka vastutuse) piiri.
Oma ihu vili küll, aga ikkagi inimene :)
Hm, ma pole ka selle peale mõelnud.. vahest olen lapse pilti kasutanud. Samal põhjusel, et laps näeb parem välja, kui mina :D
Aga see foorumite jutt on küll õige.
Alterntiiviks on valida pildiks midagi abstraktsemat- nagu teevad ka inimesed, kes mingil põhjusel (nt töö tõttu) ei saa esineda päris avalikult.
Arvan siiski, et väikelapsega koos pildil olemine on enamikel juhtudel ok :) See pole ikka päris “lapse taha peitu pugemine”, vaid hea näide, et ollakse kõige tähtsamaga üheskoos :))
[…] olla juunior, kui 40 paistab :p Ning kolmandaks see iseenda esitlemine lapse näoga, millest juba varemgi olen juttu teinud. Asi on tiba paremaks läinud kui pool aastat tagasi, aga ikka veel leidub liiga […]