Elust Euroopa ristteel 2/3: Õllest ja koolist, veinist ja kuningannadest

19 09 2019

Ilmunud ajalehes Lääne Elu 19. septembril 2019

Mullu Haapsalu Gümnaasiumihariduse 100. aastapäevaks koolimuusikali libretot kokku pannes lugesin läbi kümneid mälestusi teemal, kuidas kasvõi üks vahuvein või õlu kooli ajal võis niita terve klassi käitumishinde või anda põhjuse lausa koolist väljaviskamiseks. Kui aga õpingute ajal ontlik olid või vähemasti vahele ei jäänud, võis juhtuda, et vilistlaspeol lõid tahvli ees klassijuhatajaga kokku. Korra viie aasta tagant on üheks meeleolukaks õhtuks koolimajast kõrts saanud, aga enamasti on keskmine Eesti koolimaja ikka väga karske koht. Mis on temast ju igati kena. Alkoholi müük kooli üritusel, kus osalevad nii õpilased kui lapsevanemad, ei mahu eestlastele pähe, enne kui nad pole näinud, et Euroopa südames see niimoodi kombeks on.

Kooliaasta teise nädala lõpus on Trieri Max Plancki Gümnaasiumis traditsiooniline Schulfest. Pidu, kuhu on oodatud kõik klassid 5-13, õpetajad, kooli töötajad, lapsevanemad. Pidu on pikk – kell 16 korraldavad 6.-8. klassid erinevaid mänge, 9. klassidel on jalkaturniir, bänd alustab kell 19. Verpflegung durch die Oberstufe – see tähendab, et kolme vanema kooliaasta õpilased korraldavad toitlustuse ja müüvad jooke. Alates kella seitsmest õhtul täiskasvanutele ka õlut ning populaarset õlle ja limonaadi segu Radler’it. Kas kooli õues algab nüüd läbu? Ei. Kas lapsevanemad ja õpetajad tõmbavad nina täis? Ei. Kas õpilased joovad? Muidugi mitte. Vähemalt avalikult mitte. See pole ka rusikareegel, et igal emade-isadega koolipeol peab olema avatud ka õllelett. Algkoolide üritustel seda ei kohta ning vähemalt on nüüdseks kooli hoovides suitsetamine ära keelatud.

Luksemburgi lasteasutustes peetavatel üritusel võib aga juhtuda nii, et vee ja mahlajoogi eest tuleb raha välja anda, aga klaas crémant’i on tasuta. Põhjus on lihtne: pakkuda võib, aga müümiseks tuleks sebida müügiluba ning selle eest maksta. Seda ei viitsi üks lasteaed enamasti teha ning vanemate sissetulek võimaldab vett osta küll, ei pea tasuta vahveini kaanima.

Väike klaas õlut (ma ei räägi siin Oktoberfestist, eks) on midagi, mida Saksamaal lõunasöögi kõrvale joomiseks selle sõna halvustavas tähenduses ei peeta. Niisamuti klaasi veini. Keegi ei vaata ka viltu, kui vee peale jääd.

Hiljuti kogesin aga midagi kummalist Prantsusmaal – Euroopa Eestlaste Koor pidas kevadise laululaagri ühes majutusvõimalusega kultuurikeskuses Strasbourgis. Kolmekäiguline lõunasöök maksis 15,50 ja kahe käiguga õhtusöök 12,50. Mõlema hinna sisse kuulus ka vein, mille eest maksmisest ei saa loobuda. Joomine oli siiski vabatahtlik.

Külades ja linnades on praegu viinamarja- ja veinipidude aeg. Tõsi, neid pidusid jagub aprillist hilissügiseni, aga septembris toimub midagi veel. 1990. aastate populaarseid missivalimisi mäletate? Misside ülesandeks oli lisaks ilus olemisele ka oma linna, kooli või siis terve Eesti esindamine erinevatel üritustel või turismimessidel. Saksamaal valitakse alates 1949. ja Luksemburgis alates 1950. aastast veinikuningannasid. Kui ma ühe Moseli äärse külakese Temmelsi asulamärgi all silti “Weinkönigin 1984 – Petra Zimmermann” nägin, arvasin tükk aega, et tegemist on parima naissoost veinimeistriga. Võta näpust.

Oma kuninganna valivad esmalt 12 veinipiirkonda. Kandidaadid peavad olema vähemalt 18aastased, ülemist vanusepiiri ei ole, aga üle 27 pole seni keegi hüpanud. Selle aastatuhande alguses kaotati vallalisuse nõue ning kui varem pidid kuningannakandidaadid olema ehtsad veinimäe tütred ehk viinamarjakasvataja–veinitootja perest, siis nüüd on reglemendis nõutav selge ja tugev seotus Saksa veinidega, mis tõendatakse veinialase kutseõppe ja/või perekondliku sidemega kohaliku viinamarjakasvatuses ja/või piirkondliku veinikuninganna kvalifikatsiooniga.

Esimestel aastakümnetel eeldati, et veinikuninganna peab olema rahvarõivis, priske ja küps nagu ladvaõun, oskama valssi tantsida ning veidi juttu puhuda. Nüüd enam Dirndl’it kandma ei pea, hoolitsetud välimus tuleb küll kasuks, aga põhiliselt testitakse kandidaatide teadmisi majanduse, eriti viinamarjakasvatuse ja veinitootmise, ekspordi, samuti poliitika ja meedia vallas.

Eeloleval kahel nädalavahetusel lähevad tosin naist Neustadt an der Weinstraßes võistlustulle. Neid hindab 70liikmeline (!) žürii. Esmalt pääsevad pooled edasi finaali, 27. septembril kroonitakse Deutsche Weinkönigin 2019/20 ning printsessid. Finaali pilet on päris soolane – 60 eurot, üritust kannab üle televisioon ning omadele elatakse väga elavalt kaasa sotsiaalmeedias.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: