Meil oli eile laps A-ga väike vestlus majanduskriisi ja rasketel aegadel elamise teemal.
Mina olen kogu aeg arvanud, et tema lapsepõlv/noorus on märksa õnnelikum, värvilisem, avatum kui minul. Seetõttu üllatas mind sügavalt, kui ta ütles: “Teil vedas, elasite nii rahulikul ajal, polnud sõdasid ja kriise. Nüüd ma siin olen – mitte midagi sellist ei oska, mida raskemal ajal vaja võiks minna.”
Ütlesin, et rasketest aegadest on ennegi välja tuldud. Lihtsalt mõneks ajaks tuleb elukvaliteet ümber hinnata. Inimene ju kohaneb – kui ikka nälg majas, siis läheb kaubaks iga vähegi söödav lible või mollusk :P
Ega teismelisel pole kerge kuulata, kui kõik pidevalt pasundavad, et inimesi on maailmas lihtsalt liiga palju. Niigi on neil tihti tunne, et neid pole kellelegi vaja. Ja kuidas nad mitte midagi ei oska.
Lohutasin teda, et kui väheke suurem õmblemisoskus välja arvata, olin teismelisena üsna sama äpu. Isegi korralikult süüa tegema (mitte kukesuppi keetma või ema kotlette üles soojendama) õppisin alles EÜEs.
Teine mõtlemapanev küsimus kõlas: “Sa siis ei taha et ma näiteks majandust õppima läheks – noh, et teaksin, kuidas raha teenida.” Seni pole ta kordagi huvi majanduse vastu üles näidanud, pigem ikka sinna pehmete väärtuste poole kaldunud. Kas Eestis valitsev “õpi ärijuhtimist ja oled edukas” on ikka nii sügava jälje jätnud? Igatahes olin ma selle küsimuse peale väga üllatunud. Vastasin siis talle, et ega lihtsalt rahateenimise mehhanismide tundmine ei aita rasketel aegadel toime tulla. Eelistatud olukorras on pigem need, kes midagi igapäevaselt vajaminevat teha suudavad. Aga seda ma küll ei oska öelda, kumb on perspektiivikam eriala, kas graafline või tootedisain. Plakatikujundajad on ka sõdade ajal vajalikud olnud, iseasi, kuidas tööandja ideoloogilised eelistused ja eetika kokku sobivad…
Või peaks talle soovitama, et oleks tagumine aeg minna näiteks hästi neutraalsesse Šveitsi ning mägede varjus vaikselt loomi karjatada?
Majandusuudised on tõesti murettekitavad. Nii kaugel kui lähedal.
Lagrits. Eliomys quercinus. 
Teismelise kohta vägagai arukas tegelane. Ma küll teisemeas mõtlesin vaid poistest ja isegi kui mõtlesin muust siis kindalsti ei arutanud ma seda emaga…
Ehhee, minu silmis on majandus see haru, mida inglise keeli economicsiks nimetatakse. Majandusteooria :) Ja omadest kogemustest lähtudes ;) ei tule teoreetikud sageli selle raha kokkukühveldamisega just kõige paremini toime, st nad polegi suurt rahale keskendunud. Ma pakun, et John Nash on oma elu jooksul tõenäoliselt vähem teeninud, kui Russell Crowe tema kehastamisega filmis.
Ärijuhtimine on muidugi rohkem rahakeerutamise ala, aga tippu (ja suurte rahadeni) jõuavad vähesed. Viimane ei kehti muidugi sugugi ainult ärikorraldamise vallas. Üldiselt on kõigile tipptegijatele omane, et nad on suutelised oma valdkonnast päevi katkmatult, sõge pilk silmis, jahuma :)
Nõus. Aga laps vist pidas tõesti silmas rohkem ärijuhtimist ja selles osas ei ole tal suguvõsas ühtegi head eeskuju :)
Kui tal aga peaks huvi teaduse vastu tekkima, siis mina kätt ette ei pane.