Elust Euroopa ristteel 2/1: Taas kõik on uus septembrikuus

5 09 2019

Ilmunud ajalehes Lääne Elu 5. septembril 2019

Viis aastat tagasi ilmus Lääne Elus kaksteist elu- ja mälupilti elust Euroopa ristteel. Kas midagi on muutunud? Jah ja ei. Pendeldan ikka kahe kodu vahet. Haapsalu on vaieldamatult kõige kaunim koht ilmas, kus elab peaaegu pereliikmeks muutunud valge kummitus. Trier on ikka veel üks Saksamaa vanemaid linnu* ning Luksemburgi ja naaberriikide eestlaste kogukondades käib vilgas kultuuri- ja koolielu. On september, räägime koolist.

„Vaesed lapsed!” Kui Arnod isadega koolimajja jõudsid, oli Rheinland-Pfalzi liidumaa õppeaasta kestnud kolm nädalat, septembri lõpus algab juba kahenädalane sügisvaheaeg. „Kooliorjus! Kohutav ülekohus!” on tavaliselt esimene reaktsioon, kui kuuldakse, et Saksamaal kestab laste suvevaheaeg ainult kuus nädalat. „Aga kuhu ma lapsed panen, kui tööl olen?” küsib sakslane vastu. Saksa lastel on kokku 15 nädalat vaheaegu – umbes 75 tööpäeva, puhkused sellest kolmandik või veidi peale. Vanavanemaid pole alati võtta, suvelaagrite osas on pilt märksa kesisem, kui me Eestis harjunud oleme. Paljud algkoolid pakuvad niigi napil vaheajal laste päevahoiuteenust, üksikud suured firmad aitavad töötajate laste suvetegevust korraldada.

Teine asi, mille üle ikka ja jälle imestatakse, on vaheaegade liikumine liidumaade lõikes. Kui jõuluvaheaeg kattub enamasti üle riigi vähemalt 23. detsembrist uue aasta esimeste päevadeni ning suur reede ja ülestõusmispühad jäävad kevadvaheaega, on kõige muu osas pilt nagu malelaud. Berliini lapsed asusid selle aasta augusti esimesel nädalal juba koolipinki, kui Baieri ja Baden-Württembergi vaheaeg hakkas alles hoogu sisse saama. Üle-euroopalise laste- ja noortekoori laagreid planeerides pean arvestama veel ka eri linnades tegutseva Euroopa Kooli vaheaegadega, mis on kohalikega omakorda nihkes.

Nappe vaheaegu täiendavad nn pikad nädalavahetused. Näiteks taevaminemispüha on alati neljapäeval 40 päeva pärast ülestõusmist. Sellele järgneval reedel koolid ja lasteaiad ei tööta. Niisuguseid päevi, mis jäävad argipäevale sattuva püha ja nädalavahetuse vahele, nimetatakse Brückentag või Fenstertag (silla- või aknapäev). Peale selle on kohalikke koolivabu pidustusi, mis ei ole riigipühade kalendris, näiteks karneval enne paastuaega.

*

„Kuidas on eesti koolid lubatud, aga vene kool mitte?” Kui viis aastat tagasi kirjutatust silmadega üle lasin, jäi silma selline kommentaar. Need on kaks ise asja. Vene (õppekeelega) koolid Eestis on olnud üldhariduskoolid. Üle ilma eesti koolid on reeglina pühapäevakoolid, isegi kui tegutsevad laupäeviti või mõne argipäeva õhtul. Enamasti kord kuus. On erandeid, kus eesti keelt saab õppida vähemalt ühe tunni päevas, aga nendest ei mahu siinkohal rääkima.

Eesti koolide tegevus on suuresti õhinapõhine, asukohariik enamasti ei toeta nende tegevust, vähemalt mitte rahaliselt. Rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide taotlusvoor, mida korraldavad Eesti Instituut koos haridus- ja teadusministeeriumiga, avaneb väliseesti koolidele kaks korda aastas. Eesti riigi toetused on mõnestsajast paari tuhandeni ning kuluvad ruumide üüriks, õppevahendite ostmiseks ja tagasihoidlikuks kompensatsiooniks õpetajatele. Samamoodi tegutsevad siinkandis vene, tšehhi, ukraina, läti jt koolid.

Luksemburgi eesti kool (LEK) alustas tööd jaanuaris 2013 ühe tühjaks jäänud koolimaja ruumides. Algul oli ruumikasutuse tingimuseks, et võimalikult paljud osasaajad elaksid Weimershof-Neudorfi linnajaos. Seda keegi otseselt ei kontrollinud ning nõnda on kenasti kalendrisse mahtunud nii hispaaniakeelne näitering kui ka kreeka tantsud. Mullu tehti hoopis selline suurpuhastus, et visati välja kõik, kes oma tegevuse eest kasvõi väikest tasu kogusid. Selleks ajaks oli LEK juba ammu liiga suureks kasvanud, jõudnud ühe aasta tegutseda Pfaffenthali ja kaks järgmist Merli linnaosa seltsimajas. 29. juunil teatati, et Merliga on nüüd ka kõik. Ei põhjendatud, miks. Järgmised tõenäolised ruumid on kuni 23. septembrini remondis ning esimese koolipäeva väljakuulutamine on põrsa kotis ostmine. Eriti arvestades asjaolu, et noorte huvitegevuseks ümber kujundatud maja nimi on Schluechthaus (letseburgi k tapamaja) ning aadress on rue de l’Abattoir (pr k Tapamaja tänav).

* Kõige vanema tiitlile pretendeerivad kuus linna, neist vanimat välja selgitada on võimatu.





Kaitstud: Tüütu

2 06 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Sunnismaine

19 05 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Markeeritud

25 04 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Kuu aega möödas

9 04 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Nokk kinni, saba lahti

6 04 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Kolm nädalat hiljem

28 03 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Aeg lendab

22 03 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Protest

15 03 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Riskide maandamine (parool parandatud :) )

14 03 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: