Välisesinemistega selleks aastaks ühel pool

16 12 2008

Eile toimus Luksemburgi Euroopa kooli eesti lapsevanemate segaansambli esimene, väga menukas ja loodetavasti mitte viimane esinemine. Ürituseks oli eel- ja algkooli laste jõulukontsert, mille jaoks vanematelt esimest korda ka üllatusetteastet paluti.

Kuigi mõned tegelesid raskeima laulu ajal õpitud partii asemel uue loomisega (närv sees, teadagi…), võib siiski soorituse kordaläinuks lugeda. Viimase lauluga, kus kahel mehel ka soolo oli, võitsime kuulajate südamed igaveseks :D

Muidu oli kontsert nagu koolikontsert ikka – laulud, luuletused, lühinäidend, õnneks mitte liiga pikk. Kõige rohkem elevust põhjustasid tüdrukute omaloominguline tants ja vanema astme õpilaste omaloomingulised luuletused. Eriti üks, mis jutustas sellest, kuidas vanaisa jõuluks põdra lasi :P

Lapsed on andekad ja kindlasti teeme nendega tulevikus vahvaid asju. Kui vaid pikkade koolipäevade ja pikkade vahemaade mure ning sobivate ruumide puudus takistuseks ei saaks. Eesti koolides kustuvad viimased tulukesed poole öö ajal, kui viimane rahvatantsurühm või näitering lõpetab. Eurokoolis saa pärast 16.30 mitte mingit huvitegevust arendada. Pidusid lastakse ikka korraldada, aga kõik peab olema direktsiooniga rangelt kooskõlastatud.

Kahju, et üritus sattus ajale, mil suurtel on vaheeksamite aeg. Ekstra kontserdiks neljast ilmakaarest kohale sõitma ei hakata ja mõned üritavad tõepoolest õppida ka :) Tulevikus võiks selle korraldada näiteks nädal varem.





Ei saa ilma õpetamata elada

5 10 2008

Head õpetajate päeva, kallid endised kolleegid! Ma olen jälle teiega!

Eile oli mul elu esimene tund klaveriõpetajana. Üks ema rääkis pähe pisikese augu. Mõtlesin siis, et proovime ära. Tüdruk on Eestis ühe aasta muusikakoolis käinud. Kogemus siinne prantslasest eraõpetajaga olevat paraku olnud suurepärane näide tarkusetera “paigalseis – see on tagasiminek” juurde. Ja õpilane ise on muidugi parajasti selles eas, kui “ah, seda lugu ma oskan” tähendab, et heal juhul osatakse lugu umbes kahe takti jagu :)

Tegelikult on see paras väljakutse, sest paljuski peame nullist alustama. Kui muusikakoolis on teooria jaoks solfedžo-, literatuuri- ja harmooniatunnid, siis praegu peame mahutama kõik ühte.

Vähemalt esialgu oleme mõlemad tahtmist täis. Kuigi ma tean omast käest, kui lihtsalt “harjutama peab iga päev” meelest läheb. Kui palju on lapsi, kes hea meelega heliredeleid harjutavad? Sellega on nagu lasteaias vägisi magamisega – pole mingit mõtet lapsele öelda, et “saad suureks, siis ohid, et saaks ainult tunnikeseks tukkuma…”





Isamaa-pidustused selleks korraks möödas

26 02 2008

Eile oli meil niisiis Luksemburgi Euroopa Koolis aktus. Pidu peeti algkooli maja muusikasaalis. Rahvast oli parasjagu, kuigi võinuks olla rohkem. Hea meel, et kohale olid tulnud ka vanema astme noored. Tõsi küll, alates 4ndast aastast ülespoole. Noorematele (sh neile tidrikutele, kellest siin paar päeva tagasi juttu oli) on vist riigi sünnipäeva aktus külastamiseks liiga margine või mõttetu üritus.

TÄIENDAN: Õnneks keegi hümni järel plaksutama ei hakanud – nagu seda vahel kooli aktuste juhtunud on. Aga hümni järel on minu arvates kohatu ka läbiviija(te) poolt “aitäh” öelda. Sest kuidas saab inimene võtta endale au tänada kedagi riigi sümboli eest? Niisamuti nagu me ei täna lipu heiskajat või kandjat. Või ma eksin? See on üks asi, mida pole taibanud Piret Saluri käest protokolli-etiketi koolitusel küsida ka, sest varem ei ole kõrva hakanud.

Kõnelesid kaks lapsevanemat ja vanema astme emakeele õpetaja. Vanemate kõned olid mõlemad väga hästi läbi mõeldud. Esimene kõneleja oli briti päritolu isa, kes 10 aastat Eestis elanud ning mõnuga eesti keelt õppinud (kõnes ta rõhutas, et on “keelt õppinud”, mitte “ära või selgeks õppinud”). Teda oli tõesti väga hea kuulata! Kõnes oli kõik koolis peetava aktuse jaoks tasakaalus – pidulikkus ja kodusus ning tõsidus ja maitsekas huumor. Teine isa jutustas lastele selge ja arusaadava loo, mis ka lasteaialaste jaoks vabaduse mõiste üsna hästi lahti seletas (ei jõua seda siinkohal ümber jutustada, vahest hiljem täiendan). Kolmas kõne jäi enamikule saalis viibijatest kaugeks – rõhutatud akadeemilisus ja paatos sobib küll korporantide üritusele, aga mitte lastele. Ja ma ei tea veel, kuidas seda õpetajale delikaatselt öelda, et ta võiks lastele tunnis natuke tudengite ning korporatsioonide sümboolikast rääkida, kui ta neid kannab. Laps M küsis õhtul kodus, miks õpetajal see imelik peenike missilint üle kõhu oli ja sai teada, aga teised võib-olla ei küsi ning peavad õpetajat igavesti veidrikuks.

Eel- ja algkooli laste seas on viisipidajaid lapsi küll ning nendega saaks paremini lauldud, kuid ühe prooviga imet ei tee. Ja mul ei ole praegu aega ega tahtmist oma kodus laulutunde hakata korraldama. Oleks minu teha, siis ma ei paneks lapsi kõiki luuletusi kooris lugema. Lapsed on ju spontaansed, igaüks võtab oma tempo, igaühel omad rõhud ja intonatsioon. Isegi täiskasvanud näitlejatel on sünkroniseerimine paras väljakutse, mis siis ilmsüüta lastest rääkida. Parem on alati jagada luuletused juppideks. Aga ma ei peaks vist oma nina igale poole toppima ja targutama. Tegelikult oli see ju õpetajate poolt väga kena algatus ning suur töö oli tehtud! Võib jääda mulje, nagu ma olekski üks õudne vinguja ja kritiseerija… aga ma ei saa midagi teha, kui mul kasutamata potentsiaali nähes igalt poolt torkima ja sügelema hakkab!

Meie laul laps A-ga õnnestus päris hästi, kuigi paar ärevuse apsu tuli A-l klaveril sisse ning minu hääl on lihtsalt väheke rooste läinud. Peab end hakkama jälle vormi ümisema. Enne laulu ütlesin umbes nii: “Kui vanemate listi saabus aktuse teade ja üleskutse kõnelemiseks või muusikalisteks etteasteteks, siis arvasin, et kuulen siin kui mitte just laulukoori nagu Brüsselis, siis vähemalt neljahäälset lauluansamblit. Paraku selgub, et võtsime uljalt enda kanda kogu vastutuse nii vanemate kui ka vanema kooliastme nimel.” Pärast aktust rääkisid teised emad, et lauljaid oleks küll, aga ei ole, kes võtaks juhendada. Minu koorijuhi oskused ja kogemused on ka nullilähedased, aga vahest ei ole plaan siiski täiesti lootusetu. Oleks ju uhke oma esindusega järgmisel üldlaulupeol osaleda… kasvõi Brüsseli-koori “filiaalina”, kui omaette üksust välja ei kanna. Sest kahjuks ei saa ma kaasa lüüa loodava EÜE-koori tegemistes – selleaastased proovid ei kattu meie Eestis olemise aegadega :( Aga laulupeol võiks nüüd üle pika aja jälle laulda küll…

Nüüd aga hakkan veebist pühapäevast kontserti vaatama, see mul seni vaatamata. Presidendi kõne on muidugi kuulatud ja loetud ka. Kõne oli hea ja läks südamesse ka. Õnneks näeb nüüd värskemate ETV saadete arhiivi ka flash’i-versioonis, mitte mingi wmv-perverssusena :)

TÄIENDAN: Ma küll eeldasin, et kui Jalakas, Kõrvits ja Kaljuste kokku saavad, ega sealt allahinnatud asja ei tule, aga see kontsert oli ju lausa  v a p u s t a v a l t   h e a ! Vastuväidetele jään kurdiks. 





Ei igatse õpetaja-ametit taga

21 02 2008

Käisime õhtul esmaspäevaseks, Euroopa Koolis peetavaks EV90 aktuseks proovi tegemas. Nagu eelnevalt kirjutasin, lubasin toetada lapsi klaverisaatega.

Lauljateks on eelkooli ja noorema algkooliea lapsed. Toredad lapsed, aga… mul sai poole tunniga üsna selgeks, et muusikaõpetaja ametist on mul jätkuvalt isu täis :P

Tegelikult olid lapsed tõesti vaprad, sest pidada vastu täispikk õhtune proov peale koolipäeva ning trenne-huviringe – see on tõsine väljakutse.

Aga nüüd ma olen nii väsinud, et jutt katkeb siin. Hommikuni!

——

TÄIENDUS: Eks me muidugi kartsime, et kui Supsiku kaasa võtame, siis ta tõmbab endale liigselt tähelepanu. Aga ei olnud nii hull ühti. Kõik käisid ja katsusid ta korra ära ning küsisid oma küsimused.

Mitmeaastane ta on? – Ei olegi veel aastane, alles viis kuud. – (Järgneb vaikus, millest võib välja lugeda, et nii väikest ei saa ju tegelikult olemas olla.)

Kas ta käib ka juba? – Ei. – Aga miks tal siis tossud jalas on? :D

Aga nagu enamasti avalikes kohtades, käitus Supsik ka seekord ontlikult. Proovi lõpupoole hakkas ta muidugi omal viisil kaasa laulma. Õnneks saime enne oma lauludega lõpetatud, kui tema laulu forte fortissimo kulminatsioon kätte oleks jõudnud :P





Kaitstud: Kooliteemadel

30 01 2008

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Kui tüdrukul pole patsi, millest sikutada…

27 01 2008

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Laske lapsukestel õppida ehk sipsti Hollandis käidud

16 12 2007

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Jäin jälle rumala ossa :P

25 11 2007

Eilses emadusnupukeses vihjatud Euroopa Kooli backstage’i huviring ei koolita teps mitte teatritükkide valgus- ja helikujundajaid. Tõeliseks väljakutseks osalejatele olevat hoopis secondary 1.-3. klasside diskod (vrd 6.-8. klass Eesti koolides).

Njah. Hea, et ma last veenda ei suutnud.

Noorte huvitegevuse osas 5:0 Eesti koolide kasuks.





Kaitstud: Olen ikka Ema küll… :D

24 11 2007

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:





Kaitstud: Supsiku vahearuanne: 16. november

16 11 2007

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool: