Ilmunud ajalehes Lääne Elu 30. aprillil 2020
Kuna Saksamaal sellist ranget liikumiskeeldu pole olnud nagu Prantsusmaal, Itaalias või Hispaanias, olen peaaegu iga päev teinud 3–10kilomeetrise jalutuskäigu. Jalgrattaga on keerulisem, sest kergliiklusteed on ilusa ilmaga olnud nii ülerahvastatud, et peale tuleb tunne, nagu sõidaks mõne suure võistluse põhigrupis, konkureerides jalakäijate ning rulluisutajatega. Peale selle on oht, et mõni Instagrami-sõltlane istub täpselt keset teed, kus on tema arvates parim paik järgmise selfi jaoks.
Isegi muidu rahulikud, organiseeritud ja seaduskuulekad sakslased hakkavad tasapisi kannatust kaotama. Võiks öelda isegi, et üle piiri minema. Kümne aasta jooksul olen ma tänaval näinud kokku vist sama palju peretülisid kui praegu viimase nädala jooksul. Pargis on küll paar korda suurema joomingu käigus rüselemiseks läinud, aga see pole see. Pean silmas ikka siinkandi jaoks ebatavalisi vaatepilte. Kaks väga armsat noort inimest, hüsteeriliselt häälepaelu proovile panemas, segaduses koera haukumine seal vahel, lisaks üle tänava tühjaks lendav krõpsupakk. Noor ema beebikäruga, isa poekottidega, koduteel üksteise pihta sülitamas. Mis praegu veel kodudes toimuda võib? Väga paljud elavad ikka ülikitsukestes korterites.
Peredel, kus mõlemad vanemad on kodubüroos, lapsed kodukoolis ning eelkooliealised kodulasteaias, on praegu meeletult raske. Tagantjärele on uskumatult naljakas, kui kolm last saabuvad olulisele videokoosolekule aiast leitud veerandmeetrist vihmaussi näitama. Üldiselt nii naljakas pole, eriti siis, kui oled saanud just uuele tööle ja ülemusel endal lapsi ei ole. Töö tuleb ju ära teha. Kuidas see võimalik on, kui algoolilastele pead olema koduõpetaja ning suunama kahe mürsikust poisi meeletut energiat nii, et ei peaks minema rullis kulmu õmblema? Lasteaedades töötavad praegu vaid hädaabirühmad, mis esialgu olid avatud vaid meditsiinitöötajate lastele. Viimasel ajal on seda nimekirja täiendatud teiste oluliste teenustega. Tuttavas kolme lapsega peres töötab isa transpordilennunduses. Muuhulgas tuuakse Hiinast meditsiinivarustust – vajalik, eks. Aga isegi koroonavabal saab defitsiitse lasteaiakohta vaid siis terveks päevaks, kui mõlemad vanemad töötavad. Õnneks piisas ema puhul tõendist, et tal on lubatud üle piiri Luksemburgis tööl käia. Lubatud, mitte kohustuslik. Kokku käib selles lasteaias praegu kuus last, aga mõnel päeval on vennad kahekesi. Ja nende jaoks kolm töötajat.
Nn pendeldaja ehk üle piiri tööl käija tõend koosneb tööandja kinnitusest, Luksemburgi suurhertsogiriigi valitsuse formularist, mille on tööandja täitnud ja allkirja-pitsatiga kinnitanud, ning autoga piiriületajatele on lisaks esiklaasil A5 silt Pendler / Commuter / Travailleur frontalier. Kuni selle nädalani tohtisid üle Saksa–Luksemburgi piiri käia vaid töötõendiga inimesed ning rangelt ainult tööle sõiduks. Muuhulgas poest läbi hüppamine ei ole ametlikult lubatud. Kuna näiteks Saksa–Belgia ja Saksa–Hollandi piiridel kontrolli ei ole, on siinsed elanikud arusaadavalt rahulolematud, miks ühed võivad ja teised ei või. Belgia reeglites on kirjas, et piiriületus on lubatud vaid eksistentsiaalsetel põhjustel, aga kuna keegi ei kontrolli, siis loomulikult kasutatakse võimalusi rohkem kui eluliselt vajalik. Sellest nädalast tohivad partnerid ja pereliikmed, kelle elukohad on ühel Luksemburgis ja teisel Saksamaal, taas üle riigipiiri käia. Aktsiisikaubareisile ehk Luksemburgi odava kütuse*, tubakatoodete, alkoholi ja kohvi järele minek ei ole sakslastel ilmselt veel niipea võimalik.
Bis auf weiteres ehk kuni järgmiste otsuste või teadeteni – väga paljudes valdkondades valitseb jätkuvalt ebaselgus ning teadmatus. Eile tuli teade, et enne suvevaheaega peaksid kõik õpilased enne suvevaheaegu siiski wenigstens ab und zu koolis käima. Vähemalt aeg-ajalt, kas päeva- või nädalakaupa. Tuletan meelde, et suvevaheaegade algus varieerub liidumaati poolteist kuud, nii et Mecklenburg-Vorpommerni õpilaste jupphaaval koolimaja külastamine kestaks praeguse seisuga 19. juunini, aga Baden-Württembergis juuli lõpuni.
Lõpetuseks ei saa mööda ühest eestlastele väga harjumatust ja segadust tekitavast sõnast – haridus- ja teadusministreid (vastutusvaldkonnas ka kultuur ja kunst, mõnel liidumaal on selleks eraldi inimene) nimetatakse Saksamaal Kultusminister. Kõlab nagu ministrikultus. Uurides, mida ladinakeelne cultus roomlaste jaoks tähendada võis, sain aru, et ei ole üldse lihtne aru saada, ning ühesõnaline tõlge on enam kui võimatu. Hoolitsus ja püüdlus millegi poole – seda haridus, teadus ja kultuur ju on ka. Varasematel aegadel olid kultusministeeriumi valdkonnaks hariduselust lahutamatud usuasjad. Austria ja Šveits on valitsusasutuste nimedes „kultusest” loobunud, Saksamaal näivad nii-on-kogu-aeg-olnud-asjad muutuvat märksa aeglasemalt.
* Loo kirjutamise ajal oli Saksamaal keskmine bensiini 95 hind 1,15 ja diislikütusel 1,03 eurot, Luksemburgis vastavalt 0,89 ja 0,84.
Lagrits. Eliomys quercinus. Eestis haruldane. 
Lisa kommentaar