(Koroona)elust Euroopa ristteel 3/3: Paast möödas, sööks midagi head?

Ilmunud ajalehes Lääne Elu 16. aprillil 2020

Eestlaste jaoks nii igapäevased e-teenused on Kesk-Euroopas kas täiesti puudu või alles lapsekingades. Oletame, et riskirühma kuuluv inimene vajab igapäevaste ravimite ostmiseks retsepti, aga perearsti registratuurist ta läbi minna ei saa. Inimene helistab arstile, aga kuidas jõuab retsept apteeki? Õige, faksiga! Nooremad lugejad peavad nüüd ilmselt guugeldama, mis see faks on. Või pigem – mis ta oli.

E-õpet tuli koolides hakata korraldama kas täitsa või peaaegu nullist. Aga praegu on vaheaeg, munad ja kohupiimakoogid on söödud – ilmselt igatsevad paljud koduköögile vaheldust, aga välja sööma minna ju ei saa.

Trier ei ole olnud kuuldavasti kunagi toiduturismi sihtkoht. Siinne valsirütmis kombinatsioon Bratwurst-Brötchen-Pommes, kebab ja pitsa teevad muule väga visalt ruumi. Kui kodus kokkamisest kõrini, siis nälga ei jää, aga kui see vaid mõeldav oleks, siis suunaks 75 protsenti toitlustajatest Haapsallu suveõppele. Siiski on ka Trieris mitu täitsa toredat söögikohta, aga praegu on neilgi vesi ahjus. Paljud ei ole isegi üritanud, vaid sulgesid teadmata ajaks.

Üks ettevõtlik Lõuna-Carolina mees peab juba poolteist aastat pisikest puhvetit, kust saab tema päritolumaa tänavatoitu. Toimetab üksi köögis, paar abilist kordamööda ette kandmas. Värskelt valmistatud toit, lahke pererahvas, eeskujulik väike veinivalik, mõistlik hind – ime siis, et laud tuli ette broneerida, sest muidu suure tõenäosusega sööma ei mahtunud, seda enam, et lahtiolekuajad olid vaid kaks tundi lõunal ja neli tundi õhtul, kolmapäeval ja neljapäeval päris suletud. Sellest vähesest ajast piisas, et toime tulla. Nüüd kurdab omanik, et kaua enam vastu ei pea. Aga kui päris lähem fänniringkond välja arvata, siis enamik isegi ei tea, et koht on ikka veel selles mõttes lahti, et mõne tunni asemel saab terve pika päeva toitu tellida, isegi kojuvedu on võimalik. Aga kuidas see info inimesteni jõuab, kui sööjad on kodus ning puhvetil puudub isegi kõige lihtsam veebisait? Facebooki lehel on menüü suvalises järjekorras fotodena, kuid miks eeldatakse, et kõik peaksid näoraamatut kasutama? Üleriigilise Lieferando või mõne teise toidukulleriportaaliga ta ühinenud ei ole ning sellest võib kopsakate vahendustasude tõttu isegi aru saada. 1. aprillil ilmus kohalikus lehes artikkel, et kolme mehe IT-firma tegi valmis toidutellimiskeskkonna just kohalikele mõeldes ning soodsamate tingimustega, kuid tänaseni ei ole seda käima saadud.

Toitlustaja, kes ei kasuta isegi mitte Facebooki, kleebib aga oma vaateakna täis A4 silte „kohv kaasa”, „lõunasöök kaasa” (aga mis täna süüa on?), „saiad-koogid kaasa”, „jäätis kaasa”. Jäätisega ei ole aga niisama lihtne, et kõmbid kohvikust mööda ja ostad luugist või aknast paar jahutavat-kosutavat kuulikest kaasa. Lihavõttepühapäeval oli ilm suviselt soe ning jäätisemüüjal oleks olnud võimalik vähestelt jalutajatelt veidigi toimetulekuraha teenida. Aga reeglid on sellised, et jäätis tuleks ette tellida ning kaasa tohib müüa eelnevalt pakendatud jäätist.

Pühade ajal said jäätisemüüjad Ordnungsamt’ilt ja politseilt noomida, sest müüsid jäätist aknast otse ostjale*. Ei pea end nakkusspetsialistiks, aga sellest aru ei saa, mismoodi aknast, hoolikalt distantsi hoides ostetud kuulike on ohtlikum kaasaost kui eelnevalt pakendatud kuulike. Kuidas see valmis pakitud jäätise müük praktikas toimuma peaks? Hea küll, topsi saab need kuulid ju külmleti kastist varem valmis tõsta, aga kui ei taha topsidega keskkonda reostada, vahvel maitseb ning teksad mahuvad veel jalga? Kas siis peaks helistama kilomeetri kaugusel asuvasse kohvikusse: „Tere, palun kolm portsjonit: maasikas-vanilje, mango-vaarikas, vanilje-pistaatsia. Ma hakkan 15 minuti pärast kodust tulema, jõuan umbes – ma rõhutan, et umbes – kell kaks, pakkige mulle need kolm korda kaks kuulikest kolme vahvliga ja katsuge niimoodi rihtida, et kolme inimese erinevat sorti kuulid omavahel kokku ei puutuks. Loodan, et väga ära ei sula, aitäh!” Tundub kriisiolukorras nagu esimese maailma mõttetu mure? Aga jäätisekohvikuis töötavad ju ka inimesed, kes tahavad hoida elus nii ennast, peret kui ka ettevõtet. Makse tuleb maksta ning mitte vähe.

Paljudele imbiss’idele ehk kiirtoitlustajatele tehti nädalavahetustel märkusi – nimelt ei tohi kliendile toidu ootamise ajaks jooke kätte anda, sest kohapeal tarbimine on keelatud ning akna all või ukse taga seismist tõlgendatakse just nii. Seda, et kellelegi oleks trahvi määratud, otseselt ei räägita.

---

*Jäätisekohvikutel lubati siiski alates 20. aprillist taas kaasamüük ilma ettetellimiseta.