Pri(i)use lõhn

9 05 2014

“Tule ja nuusuta vähemalt priiuse lõhna,” ütles T.U, kui teisipäeval naiste lauluproovi järel suure, liiga suure Ersatz-Avensise uksi avasin. (Toyota Priuse omanikud teavad, mis lõhnast jutt.)

K.A pakkus, et kui nende VW on Vello, siis Toyotale sobiks Toivo.

Ühesõnaga, Toivo oli igati tubli töömees. Ma palusin tema abi harva, neil vähestel kordadel saime päris hästi läbi, aga mis teha – pikaajalise suhte loomiseks oli Toivo liiga suur ning kohmakas. Ka nina vastu seina parkides ulatus saba teistest (ka minu jaoks suurtest autodest) kaugemale ning teepervel, rattad vastu äärekivi, sõitis ikka keegi tundmatu peegli tagurpidi. Luxembourgi vanalinna kitsastesse parkimismajadesse ma isegi ei üritanud siseneda. Ka tagurpidi parkimiseks oli Toivo lootusetult tundetu tüüp ehk andurid puudusid. Liiga palju aega ja närvi kulus Toitsi juhtimisele. Kuuekäiguline võib ju talvel (ma pean silmas talve) ja eriti mägiteedel (ma mõtlen mägesid) asendamatu abimees olla, aga linna vahel on hea jalga ja kätt puhata ning seda rahulikumalt liiklust jälgida, häid asju kuulata. Milleks taluda pingepeavalu, kui seda saab ära hoida, eks.

Kui oled kord vabadust nuusutanud, siis seda käest anda ei taha. Vaikust diislilörina vastu rohkem ei vahetaks.

Aitäh, Toivo, aga tere tulemast tagasi, Sinine – väljast vaat et uus, seest vana hea!

Priiuse terviseks!


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: