Kes on Nii ja Naa?

1 11 2013

…küsis täna Supsik.

Mulle näib vahel, et need kaks või siis Oh ja Ah korraldavad kordamööda mu elu, nii et mul ei jää muud üle, kui kaasa lohiseda. Vahepeal on nii ja siis jälle naa, aga võrreldes kevadega rohkem vist ikka ah! kui oh… (Olla võiks nii, et on vaid radirii?) Mõned asjad, millest hetkel avalikult kõnelda ei taha, on teinud meele mõruks, aga üldiselt on kõik hästi, lihtsalt aega napib. Ja seda õiget blogituju. Aitäh kõigile, kes siin lootusrikkalt uudistamas käinud on – jagub teil ikka kannatust!

Enne eelmist nädalalõppu mõtlesin, et kui segakoori laululaager läbi saab, küll siis alles hakkan kirjutama. Tühjagi, hoopis haigus, mida ma oktoobri keskpaigast jupphaaval n-ö edasi lükkasin, lajatas lõpuks ikkagi täiega.

Seda pole tõesti ammu juhtunud, et terve kuu ja mõned päevad pealegi ei teki siia kärbsemustagi. Jube raske on uuesti ree peale saada, kui oled hange kinni jäänud.

Millest ma siis alustama peaksin? Et tõime kolmanda kapi alla ja et ma tõstsin kogemata mitte just õige kummuti asjadest tühjaks? Ma ei ütleks, et me peres erilised ostuhullud ja kogujad elaksid, aga ikkagi – kuidas on see võimalik, et esiteks tulid kaks Eestist väikese autotäiega, siis taas kaks väikese autotäiega, üks lennukiga juurde ning vaatamata sellele, et siit on suurte kohvrite ja autotäitega siia ja sinna edasi mindud, on suur maja ikka asju täis. Nüüd, kui pööningukorrus on vaja ümberehituseks täiesti tühjaks teha, kratsime kukalt, kuhu see kõik panna. Autotäis sai taas suvel Eestisse eest ära viidud, osa riideid Punase Risti konteineritesse, mittevajalikku mööblit sõpradele jagatud või Sperrmüll’i antud.

Kõrvalmajale leiti lõpuks ostja – seda saime me aga teada mitte omanikult, kes aastaid tagasi lubas meid kursis hoida, kui midagi toimub, vaid maamõõtjatelt. Kaks korda on mehed krunti uuesti üle mõõtmas käinud ja eile nägime ka uue omaniku ära – tundub täiesti normaalne naaber. Paraku ei saanud  teda sisse kutsuda – no ok, aknast oleks saanud, aga ukse ees askeldasid kolm kiviraidurit. Naaber lubas, et tuleb varsti uuesti ja näitab meile maja. Paraku läheb see lammutamisele ning asemele tuleb uus, sest renoveerimine olevat liiga kallis. Kuigi naaber ei ole visiitkaardi järgi otsustades just madalapalgaline, võib temast isegi aru saada, sest võrreldes meie majaga on naabermaja päris kehvas seisus. Kiviraiduridki kurtnud A-le, et Trieris on viimasel kõik hingehinnaga.

Väike tükk kõrvalasuvast ja nüüdseks täiesti võssa kasvanud aiast olevat jäänud aga ikka Frau Dorotheele. Tol krundikesel polevat aga ehitusluba, provva vist kasvatab endale lihtsalt eraürgmetsa.

Jääme huviga ootama.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: