Põrgu eeskambrist

22 07 2013

Sõnaga “paiste” meenuvad hetkel esimesena paistes jalad, mitte see neetud päikesepaiste, mille teisest osast tahaks “a” tähe ära võtta. Moseli jõe “augus” on +33 sama hull kui +43 kõrbes. Selle vahega, et kõrbes tõesti ei higistanud. Aga no kui ära minestama hakkad, on üsna savi, kas higisena või mitte.

Selmet end (tasulistesse) laintesse heita, tuleb end jahedate kiviseinte vahele peitam päeval uksed-aknad tihedasti kinni ning öösel pärani lahti hoida. Eile hommikul käisime K perega ujumas. Läksime kohe kell 10 ja kell 12.30 põgenesime, sest ainus võimalus oli istuda puu all ning üha rohkemad inimesed tahtsid teha sedasama. Isegi vees oli valus, sest päike oli nii ere, et võttis silmad krimpsu ning pea uimaseks. Misjärel otsustasin pärast kodus musta pesu korvi haarates proovida, kumb on tugevam, kas minu kolju või kraanikauss. Viiki jäime. Teadvust ei kaotanud, veri ei lennanud, oksendama ei hakanud. Tegin siiski seda, mida soovitatakse: pikutasin paar tundi. Muhk on olemas ja tunne, et olen eile pea ära löönud. Dr Internet kinnitab, et kui on ainult natuke valus või imelik olla ja kui see paari päevaga üle läheb, siis ei pea arsti juurde minema.

Küll on hea, et need kaks kööki, millest kumbki pole enam täiuslik, vaid moodustavad sõbralikult laialivalguva tööpinna, asuvad vana kivimaja maakorrusel, mitte katuse all. Ülakorrusel ootavad pakkimist kohvrid, aga selleks tööks pean vist öösel kella 4 ja 7 vahel üles ärkama, kui seal on talutavam temperatuur. Või kolima natuke allapoole, aga hetkel  keeldun oma jalga isegi sinna viivale trepile tõstmast.

Poolikutest köökidest teile fotosid näitama küll ei hakka, isegi mitte halbu. Siis näete, kui kõik valmis. Seni maalige ise endale kujutluspilt, kuidas hakkajale kokale pole miski võimatu, isegi tatrapudru keetmine olukorras, kus uue pliidi plaat asub vanas köögis keldrist ajutiselt üles toodud kummuti peal, sool on uues köögis kapis (ülemised on seinas, alumisi saab paigaldada alles siis, kui on torutööd lõpetatud), tatar vanas köögis kastis laua all, võipakk külmkapis keset uut ja väike keedupott tuli ka ühest sahtlivirnast välja. Nii võib ju kõhnaks jääda, mõtlete teie. Minuga seda ilmselt ei juhtu, sest kui normaalsed inimesed palavaga süüa ei taha, siis minul tuli eile näiteks vastupandamatu burksi-isu. Pr Muhk ei tahtnud aga köökide vahel pendeldada ning suur mahlane burks ning lapsele šnitsel tuli koju tellida. No küll oli hea.

Mida me siis täna sööme, kui isegi 100 m kaugusele jahedasse poodi minek tundub ületamatu katsumus? Pärast seda, kui K ütles, et tal on tööl köögis +4o, ei taha nagu pitsat tellida, et pitsapoiste niigi tänamatu elu veel talumatuks muuta…

Kas vihma saaks? Seda, mis kevadsuvel korraga maha ei sadanud?


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: