Kartulipuder – aga seda võib ju ka armastada!

9 01 2013

(Muumitrolli (raamatute) fännid teavad, mis sõna kriipsu ees tegelikult on.)

Arvan (ja seda on teised ka kinnitanud), et kartulipuder tuleb mul päris hästi välja. Samas on see umbes 2,5 aastat kuulunud Supsiku nimekirja “aga ma ju ei söö seda!”.

“Nii hea!” öeldi täna. Läks ka guljašš, mida ta lausa nõudis, et pudru kõrvale ikka ka pandaks. Eile söödi ära terve cordon bleu. Kaks aastat sobis liha ainult grillitult, äärmisel juhul toorvorstid praetult… Aga mitte praetud grill-liha!

Rohkelt erinevaid kaunvilju sisaldava kirju minestronega on veel arenguruumi. Aga ta oli nõus seda maitsma ning suisa sõi paar (tee)lusikatäit. Tõsi, näiteks põldoasupp ei kuulunud ka minu lapsepõlve lemmikute hulka, kuigi sisse ma selle enamasti ikka pigistasin. Õnneks tehti seda harva.

Homme hommikul võiks teha katse kaerahelbepudruga või pidada pigem päevakese vahet? :P

* * *

Aga Supsiku nohu ja köha on visad taganema, A jäi ka haigeks. Mina olen lihtsalt jätkuvalt keskmisest väsinum ja rõõmus väljanägemine tuleb suure pingutusega, (käsi)töökoorem on visa vähenema, aga vat viirused loodaks küll ära petta, sest ees on palju raskesti ümber tõstetavaid asju: laupäevast esmaspäevani tuleb kolmes riigis lapsi laulutada ning teisipäeval on melotortide proov nr 2 laiendatud koosseisuga. Täpsemalt toetavad naiste laulu mehed, kellega me valmistume üheks Luksemburgi eesti kogukonna jaoks väga tähtsaks esinemiseks. Esimese proovis oli suisa seitse meest, kaks puudusid. Aastaid tagasi üheks jõulukontserdiks koolis õnnestus ainult kaks kohale meelitada, nii et progress on märgatav. Kaks meest, muide, on sakslased. Laulavad nagu Nürnbergi meistrid ja saavad meie imelikust keelest suurepäraselt aru. Üks ehk Trieris elav A räägib ka. Teine küsis, kas ma ka aru saan, mida esimene räägib. Kuna ma saksa keelt ka mõistan, saan ma aru ka siis, kui kõneleja ei tea täpselt õiget sõna, vaid tõlgib jutu sees otse saksa keelest. Näiteks lausest “need koolid on väga küsinud”, tuleb aru saada nii, et jutt on nõutud (küsitud – gefragt) koolidest.

Eile rääkis üks neist, Trieris elav A, et Eesti-teadlikkuse osas on Põhja- ning Kesk-ja Lõuna-Saksamaa erinevus väga tuntav. Näiteks Rostockis teatavat Eestit väga hästi, ikkagi üks meri. Ilmselt on Tallinn tuttav ka (eriti) Kieli ning Hamburgi elanikele. Enamikul lõunapoolsetest pole aga kas üldse mingit aimu või siis on Eesti pealinn Riia ja seal elavad leedukad. Minultki on korduvalt küsitud “aus Estland” peale “aus Island?“, A entis sama. Aga tema olla elus esimest eestlast kohanud noore mehena Veneetsias. See naine oli M. Nii jäänudki :)

Vaat kuhu võib jõuda, kui alustada kartulipudru teemal.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: