Täna saabus kamin. Homme tuleb korstnapühkija ja vaatab üle, kas kõik on ok, et seda ka muuks kasutada kui vaatamiseks. 22. detsembril, kui saabuvat vaikus ja pimedus, lasen parimad sõbrad tuppa sooja ning tulepaistele, siis võime kuulata, kuidas üleüldises vaikuses tuli praksub… Räägitakse, et gravitatsioon pidavat ka ära kaduma, kas see raske kamin tõuseb siis toas lendu?
Tervitasin uut kaminat heeringaga. Nordischer Art heeringad kõlbavad siin süüa küll, ei ole liiga soolased ja äädikat (mida tavaliselt on siinkandi heeringakonservides pigem palju kui vähe) pole üldse.
Kas inimene või mitu, kes tulid selle peale, et Euroopa (ei tea, kuidas mujal) parim pakend õlis ujuvale surnud kalale on selline, mis a) nurgast ei avane, kuigi selline nurk on vahel isegi olemas ja b) kui katki lõigata, siis on terve majapidamine õli täis,… ühesõnaga, kas need inimesed on ikka ise proovinud neid pakke avada? Või irvitavad iga kord sadistlikult, kui poes kellegi ostukorvis oma vaimuvälgatust näevad?
Aga soolaheeringas oli see, mis täna mu elust hädasti puudu oli. Klaaspurkides anti ainult marinaadis kalu. Saagu need pakendajad täna veel andeks.
No kohe nii hea hakkas.
Ainult töö ei taha kuidagi otsa lõppeda.
Lagrits. Eliomys quercinus. Eestis haruldane. 
Lisa kommentaar