Teolt tabatud

31 10 2012

Olin mina parasjagu meie tänava Eedu-poes, kui helistas Trieris elav Ki, kes vabandas, et tal läks juuksuris elupikk aeg ehk kolm tundi, mistõttu lükkasime pealelõunase kiire külaskäigu tulevikku.

Üks noor naisterahvas kuulas poes kõnet kõrvalt täiesti selgelt äraseletatud näoga. Kui jutu lõpetasin, vaatasin talle küsiva pilguga otsa ja ta ütles, et saab eesti keelest aru. Täpsemalt ongi eestlane. Vahetasime numbreid.

Kus on, sealt leiab. Kui ei leia kaheksa, siis nelja aasta jooksul ikka. Mõned leiavad kohe. Teised eelistavad lihtsalt vaikselt Saksamaa sisse ära sulada – igaühe vaba valik.

Meenus, et siia kolides ja samas poes esimesi kordi käies olin ma isegi soome keelt kuuldes nii rõõmus, et kohe pidin juttu alustama. Nüüd on juba tunne, et peaks mõned välismaa sõbrad lisaks soetama, muidu jäängi “võõrkeelseks”.

Soome keelt pole Trieris ammu kuulnud. Poes kohatud H ütles, et on eestikeelseid ka haruharva kohanud.

Saksa keelega on mul ikka veel sedasi, et kui olen jutu ära rääkinud ning selja keeranud (või toru ära pannud), siis tulevad nagu võlutult meelde õiged sõnad, artiklid, käänded ja ajavormid…

Erinevalt paduprantsuskeelsetest inimestest saavad sakslased õnneks aru ka siis, kui valesti räägid. Meenus, kui me kord laps M-ga Luxembourgi filas kontserdil käisime ja ma hääldasin viiel erineval moel vin blanc, enne kui teenindajanna aru sai. Mina sain toona valge veini ikka ilma pastaka abita kätte, aga kellelegi olla pika küsimise peale ikkagi õlu välja valatud.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: