minu inimestele

25 12 2011

neist kingitustest, mida ma ei saatnud,
neist kaartidest, mis sahtlipõhja jäid,
kust lugeda te võinuks sõnu häid,
ma olen pikki päevi mööda vaat’nud
ja mõelnud: oh, ma hoolimatu täi…

ei armasta teid sellevõrra vähem,
võib-olla hoopis rohkem – siin on konks –
te tulite mul tihem’ kui kord karu kati pähe,
teil’ olin kas siis mõttes või siis päriseltki lähem…
(siinkohal sobib vahuveinilonks)

sai jagatud nii leiba, tööd kui mütsi,
nii mõni muregi sai ära jagatud
ning öeld’: kõik laabub, mis ma ütsi’,
saab puhatud ja välja magatud…

et homme tuleb jälle päev, on tagatud


Toimingud

Informatsioon

5 kommentaari

26 12 2011
ylle

Nii äge luule! Aga kus on viis?

27 12 2011
lagrits

viis on kuus :) ehk sellel ei ole viisi, ilmselt ei tule ka, aga tõsi on see, et üle pika aja on hakanud mingeid viisistatud mõtteid tekkima… jääb puudu vaid koht ja aeg nende mõtetega omaette olemiseks, et proovida, kas need mõtted ka teisi kuidagi puudutada võiksid

uuel aastal kuluks ära rohkem “loomeinkubaatoriminuteid”

26 12 2011
Tanel

Nii tuttavad mõtted, nagu minu peast oleks ammutatud. Ilusat rohelist jõuluaega Luksiburgi!

26 12 2011
Tanel

Nonäed, alateadlikult ujub ikka Luksiburg esile, mitte “über alles” ;-)

27 12 2011
lagrits

nii ongi :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: