Halba ilma trotsides

18 07 2011

Juba nädal aega kummitavad kõrvus Viivi Luige luuleread “Ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve.” ning Gustav Suitsu “Hall on taevas ja must on maa. Sajab ja sajab lõpmata.” Täna hommikul oli asi ikka nii hull, et töömesilased ei tulnudki ennelõunal katusele. Paremat ilma lähima nädala jooksul vist ei pakuta ka, nõnda et remont ei saa kindlasti varem valmis kui plaanitud.

Laupäeval avastasime ML-ga Luxembourgi linna üht uhkemat traditsioonilist kultuuriüritust nimega Blues and Jazz Rallye. Üritus oli vinge, aga 63 esinejat 12 vabaõhu- ja 25 siselaval või kõrtsus üle kaeda käib ju ilmselgelt üle jõu! Kuna paljud esinejad on kohalikud, siis tulebki ilmselt igal aastal kohal käia, saab lõpuks neist mingit aimu. Meie alustasime kella 8 paiku Bisserwée’lt ja üritasime vähemalt vabaõhulavasid korraks hoomata ning tegime Grund-Clausen matka läbi. Kuna aga vihma hakkas alguses sadama ja siis kallama, tegime ühe pikema vahemaandumise pisikeses Les Artistes’ puhvetis Grundis (jah, nad olid sinna esikusuurusesse saalikesse mahutanud tavapärase ühe pianist-artisti asemel tervelt neljaliikmelise bändi!) ja lõpetasime Melusina klubis (kus oleks vabalt võinud sealse vinge valiku pärast ka algusest lõpuni istuda, aga kes teab, kas ja millal jälle sellele üritusele pääseb, nii et valisime ikka “ma suudan hüpata üle lompide”).

Ma jäin üritusega väga rahule: esiteks antakse kõik see muusika linna kulul tasuta, teiseks ei kuulnud ma mitte ühtegi musta nooti, saund oli paigas, ümbritsevatest riikidest kokku renditud tehnika töötas igal pool laitmatult (ma ma ei saanud korduvalt jätta hiljutise aktuse kogemust ehk filharmoonia kobakäppasid kirumata), kolmandaks oli pakutav programm väga mitmekesine: pidusest rütmibluusist ja diksiländist väga diipide improvisatsioonideni. Ja publik oli nii rõõmsameelne. Ainsana ei olnud väga rõõmsameelsed õllemüüjad välilavade juures, sest sellise ilmaga vajasid inimesed vahepeal pigem Iiri kohvi või rummipunši.

Lõpuks ometi sain kasutusele võtta kunagi aastaid tagasi Eestist ostetud sadetakki, mis oli kirjade järgi ka meestele sobiv suurus. Ja tõesti, see ulatus mulle maani, nii et Neumünsterist Clauseni poole mööda treppe üles ronides pidin hõlmad laiali lükkama ja põlved märjaks sadada laskma, et mitte koperdada. Inimesed tulid koguni ligi ja küsisid, kust ma selle keebi sain :D Soome keebivalmistajad võiksid Luksemburgi vabaõhuüritustel kena kasumi teenida, sest enamasti müüakse ju mingeid Hiina imesid, mis tehtud vist sealkandi keskmist pikkust arvestades.

Eile käis külas pool Luksemburgi lauluansambli koosseisust (sellest suurte omast). Laulmine oli seekord tagaplaanil, peamiselt me sõime ja lobisesime ning Supsikul (kes alguses väga näitlikult häbenes) oli väikese H-ga väga lõbus. Pärast oli väga kurb, kui kõik korraga ära läksid.

Tänasest on meil vannitoa seinas ka ventilatsiooniauk, nii et enam ei pea muretsema, kuidas talvel akent avada, et midagi mädanema või hallitama ei läheks. Ma ei saa aru, miks eelmine elanik ventilatsiooni peale rohkem ei mõelnud kui ainult alumises pesuruumis. Aga ventilatsiooni peale mõtlemine ei ole siinkandi ehitajatel vist kombeks, meie üürikorteris Luxembourgis oli ka hallitus ning paljud teised kurdavad sama.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: