Keskharitlaseks saamise okkaline päev

9 07 2011

Täna oli laps A lõpuaktus. Lõpetajatesse puutuv või nende enda poolt esitatu oli väga kena ja/või armas. Võrreldes Riias Tallinki hotelli ees bussi oodates nähtud liikidega ehk puhevamast puhvevil ja Ilmselgelt Üle Võimete Kontsadel naisinimestega olid siinsed pühendunumadki piffid lihtsad ja kenad.

Aga mida sõnavõtud?! Neli haridusametnikku pidasid (ühe leebema erandiga) umbes 20minutulisi surmigavaid kõnesid. Kõige rõõmsam kõneleja, kes oli viitsinud trafaretsete kõnelausete asemel teemale veidi teisti lähenema, oli soomlane; kõik muud, sh direktoriproua, võiksid paluda järgmised kõned mõnel atsakal nõunikul või sekretäril valmis kribada ning eelmisel õhtul võiks aega ka võtta. Aktus algas kell 10.15, kõnedega saadi ühele poole umbes pool 12!

Tõsi, enne laulis ka kooli lastekoor ning ma pean tunnistama, et see oli väga hale etteaste, eriti pärast noorte laulupidu ja teades, milleks samas koolis õppivad 22 eesti last on suutelised. Lastest kahju, sest Tädi Koorijuht-Kontsertmeister tagus klaverit täie jõuga nagu soolokontserdil, lisaks lubamatult maitsetult ja vigaselt, laste õrnad hääled jäidki paokil klaveritiiva taha pidama. Ja kui kurbade-tõsiste nägudega nad seal laval seisid! Musikaalsed lapsed, arumaisaa, miks neil peab nii küündimatu ning elutu õpetaja olema…

Kui saaks, teeks märkuse ka lavameestele. Kamoon, igas väikese Eesti rahvamajas paneb lavamees pidulike ürituste ajaks vähemalt valge särgi ja viigipükse meenutavad püksid, mitte ei jookse laval ringi nagu alamakstud mustatöölised, kes pole kaks kuud koju pesu vahetama saanud. Luksemburgi filharmoonias, halloo!!!

Helimehele tahaks aga lihtsalt kaigast anda, sest muusika süvaõppega klassi etteastetes jäi nii mõnigi andekas soolo kuulmata. Muusikaklassi noormees oli kirjutanud isegi spetsiaalse teose väikesele orkestrile ja solistidele, aga nu ei kuulnud õrnemaid pille ja vokaali.

Kõrvaliste asjade jaoks kulus niisiis üle poole kolmest tunnist, samas pidulikem ja tähtsaim hetk – tunnistuste andmine – möödus käppelt konveieril. Kuld- ja hõbemedaleid siin ei ole, aga nn eripreemiaid anti sel aastal välja 29 (reaal- ja teadusainetes, muusikas, kunstis, emakeeltes (väikestes, sh eesti k veel ei anta), kolmes põhilises võõrkeeles ja ka parima keskmise hinde saajale (mis oli seekord 97 koma midagi)). Meeldivaks üllatuseks, eriti saajale endale, tuli inglise keele kui võõrkeele kiitus meie perre :)

Plaan pidulikku lõunat sööma minna läks aga vett vedama. Sõin hommikul vara taldrikukese värsket salatit tuunikalaga, aga kaasa ei võtnud midagi, isegi mitte vett, fila puhvetid olid kinni (ilmselt küsisid nad koolilt iga luugikese avamise eest kopsaka summa lisaks niigi üüratule üürile…). Igatahes olid mul aktuse lõpuks vist nii vererõhk kui -suhkur olematud, sest parklast välja sõites hakkas äkki kohutavalt halb. Nu ikka nii halb, et ütlesin laps A-le, et kui ma ära kukun, siis võtku rool ja tõmmaku käsipidurit, mispeale läks tema muidugi väheke paanikasse. Pärast kohvi ning kooke Auchanis hakkas progresseeruvalt parem, aga kui kord jälle iikuma saime, olid kõikides pidulikumates söögikohtades need va pealelõunapausid ning kesklinna ma enam ekslema minna ei tahtnud. Auchani tagasi a la pitsabaari ka enam ei tahtnud. Edaspidi hoian kotis alati peotäit rosinaid ning autosse istudes vaatan veevarud üle. Ja ärge mind ilma korralikult hommikust söömata kodust või külast välja laske, eriti veel rooli.

Igatahes läks elluastuja nüüd pidusse ning loodan, et õhtune osa sujub valutumalt kui eelnev.

Laps A ütles hommikul, et nüüd ta on siis vana. Ma vastasin, et höhö, hoopis MINA olen nüüd vana :D


Toimingud

Informatsioon

7 kommentaari

11 07 2011
Maria

Tahan pilte pilte!

11 07 2011
lagrits

Höhö, meil ju ei tehta enam neid “kohe kätte” pilte :P

Küsi Anni käest, võib-olla on kooli foorumis mingeid linke jagatud.

12 07 2011
ylle

Käisin hiljuti Rootsis oma ristilapse koolilõpetamisel ja mulle õudselt meeldis (aga eriti veel mu mehele), et mingit aktusel istumist rahval ei ole, oodatakse kooliõuel kuni lõpetajad oma tunnistustega tulevad. Väga inimlik igatahes, ei mingeid pikki kõnesid.
Kui mu oma tütar mõned aastad tagasi gümnaasiumi lõpetas, tulin poole aktuse pealt ära samade sümptomitega, mis sul autoroolis esinesid. Nimetagem seda vanaduse ilminguks (aga ärgem siiski tunnistagem, et nii nüüd ongi:)).

12 07 2011
lagrits

Sünniaastat tasub väheke tõsisemalt võtta tõesti :)
Paari nädalaga on kuhugi kadunud 4 kilo, viimased kaks veel kuidagi erilti äkiliselt.
Vererõhk pigem madal ka. Kofeiinitalumatust mul ilmselt ikka ei ole, sest ilma hommikuse kruusitäieta ma üles ei ärka ja lõuna paiku kulub teinegi või siis roheline tee marjaks. Jõuluaegne probleem tulenes ilmselt ebasobivast kombinatsioonist paratsetamooliga ja tõsisest, pikalevenivast haigusest.

14 07 2011
Triibik

Et kuna mul nii vana last ei ole kui Sul, siis hö höö, ei ole mina NII VANA kui Sina :)

14 07 2011
lagrits

eee… ööö… kas me laste keskmise vanuse saame umbes sama? :P

14 07 2011
lagrits

…ja ühele teisele klassiõele peaks ütlema, et ta igaks juhuks kommentaare ei loeks, sest tema on ju juba kahekordselt MULDvana :D

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: