No ei tule see tunne kuidagi tagasi, et tahaks ja suudaks taas “tõusin, praadisin muna, pesin aknaid, korraldasin laululaagri asju ja siis läksin aeda lilli istutama” huvitavaks kirjutada.
Lillede istutamise, oksalõikuste, aknapesu ja muude asjadega on nii, et need seisavad tegemata tööde listis nädalaid, et mitte öelda kuid ning siis tehakse ühe päevaga täiesti plaaniväliselt naks-naks palju asju ära.
Mulluse, sügiseks ikkagi 20cm vihmaussitornide tõttu ebaõnnestunud muruprojekti II etapiks on operatsioon “melioratsiooniamatöörid” ehk kuidas muuta savine vihmaussiparadiisimuld veidi sõredamaks. Raamatukogu põranda alt välja tassitud kivine liiva- ja õlesodist on pool läbi sõelutud ja laiali tassitud. Eks näis.
Suurt puud me sel aastal veel maha ei võtnud ja nüüd on hilja, linnud pesitsevad. Pika varrega saega ise palju ei ulata ning terve puu jaoks oleks vaja ikkagi linna “puuameti” luba ning 1600€ töömeestele. Kui poole katuse vahetus algab, saab tellingutelt veel veidi nüsida.
Aga ikka veel tühjalt seisva naabermaja krundil kasvava kidura saare küljest võttis A julmalt maha kuivi ja poolkuivi oksi, mis meie aeda seemnetega risustasid ning vana kiviaia pealt kiskus luuderohu viimseni maha. Tõsi, selleks, et viimne kui üks juureharu kätte saada, oleks vaja aed lammutada, sest juured kasvavad sõna otseses mõttes horisontaalselt läbi katteplaatide. Minu ülesandeks oli kogu see sodi äraandmiseks sobivaks lõigata ning kimpu siduda.
Pärast õhtul mõtlesin nende tümade kätega tikkides, et ega esiemadel ilmselt jäänud ka muud üle, ikka samad kämblad nii põllul, metsas kui näputöö jaoks. Mõni ime, et need Halliste-Karksi põllede muuseumieksemplaride tikandid nii vildakad on :) Võtsin ühele koorikaaslasele riided teha, sellepärast tikin.
Mitte et ma täna-homme-ülehomme hirmsasti Kaera-Jaani karata tahaks, aga meie kandi tantsukeeld täna hommikul kella 4st kuni 4ni pühapäeva pealelõunal on absoluutselt overkill, loogilise mõtlemise võime on kohalikel kirikuisadel väga keskaega pidama jäänud. See, et diskoteek kinni on, ei tähenda, et sügelevate tantsutaldadega kodanikud nagu tallekesed kodus vaikselt palves istuvad. Eks nad tantsi siis rohkem vabas õhus, mätas ju kuiv ja ilm soe. Kahjuks ka meie pargis, kuhu paigaldati uued metallpingid ning see on ka pargijoodikute arvu proportsionaalselt suurendanud.
Supsik värvis eile neli muna. Mul rohkem valgeid ei olnud, õnneks ta tüdines ära ka. Üldiselt on ta viimasel ajal üsna asjalik ja abivalmis laps, kuigi meil kiilub mõnel päeval kahekesi olles kinni küll. Aias mulda loopida meeldib, aga mänguasjade koristamiseni jõuame vahel läbi riiu. Ja mitte kuidagi ei suuda me kokku leppida, mida selga panna. No et sobiks eeskätt väljas valitseva ilmaga.
Ja nüüd on aeg õue akusid laadima minna, sest umbes kaks tundi paistab päike saareokste vahelt hoovinurka. Varsti on lehed nii suured, siis ei saa enam midagi.
Lagrits. Eliomys quercinus. 
Lisa kommentaar