Alpi Kannid

28 12 2008

Šveits on ilus. Alpid on vägevad. Ma teadsin seda enne ka, aga talvel oli veel ilusam ja vägevam. Eile õhtul vaatasime kinnituseks üle ka filmi.

Nagu ma juba paar postitust tagasi mainisin, polnud sinnasõidu ilm suurem asi. Vaevu nägi oma nina ette. Kui aasta tagasi esimesi jõulupühal Strasbourgis käisime, oli kõikjal tee ääres paks-paks härmatis, äärelinnas isegi lund, siis seekord mitte kröömikestki. Siiski olime kindlad, et vähemalt mägedes on ta olemas. Veebikaamerad näitasid ju.

Tegime teel mõned söögi- ja sirutuspeatused. Põhiliselt tuli nende jooksul tegelda lapse tagaajamisega. Kuna ta on hetkel nõus söömiseks paigal istuma vaid oma söögitoolis, siis me ei hakanud isegi bistrooga katsetama, vaid valisime täiesti stiilipuhtaks jõululõunaks Burger Kingi :P Enamasti kodus ja korralikult toituvatele inimestele oli see pidusöögi eest?

Viimasel minutil on sobivat öömaja mägikülades raske leida ning kuna lapsega poleks suuremat suusasporti niikuinii harrastada saanud, siis tundus peatuspaigaks sobivat hoopis üks tornhotell Interlakenis – armsas väikelinnas kahe imeilusa järve vahel. Ja muidugi keset mägesid :)

Hotelli jõudes oli Supsikul muidugi avastamisrõõmu küllaga – terve lobby oli ninni ja nänni täis. Seal ta siis jooksis päkapikkude ja memmede vahel ning püüdis nendega suhteid arendada. Ega tal suurt vahet pole, kas elus või elutu objekt, kahel või neljal jalal – kõik läheb loosi.

Hotellituppa jõudes tahtis ta esmalt ukselt tagasi pöörata, nägu oli umbes selline, et “see küll meie koht ei ole”. Aga ta kodunes kiiresti ning sahtleid, kappe, peegleid ning eriti vannitoasisustust andis tükk aega avastada.

Hotelli ees, linna keskel, oli äärmiselt suur, kohe imelikult suur lage plats. Nagu minilennuväli. Selle ääres olid ühes kohas kaetud lauad ja rahvas sumises. Kahjuks sai selleks ajaks, kui me välja jõudsime, üritus läbi. Taara ja sodi järgi saime aru, et oli hõõgveini ja näkse pakutud. Parasjagu ajasid kaks punakuube oma eesleid autosse. Supsik ei arvanud eeslitest midagi, jooksis niisama sihitult edasi-tagasi.

Avastasime, et kohe hotelli lähedal oli üks väike toidupood lahti. Ja lahti lausa iga päev 22.30ni. Ostsime sealt siis paar salatit ja võileibu – tõeline jõulusöömaaeg võis jätkuda :D Meile oli see kiirtoit kergendus, sest kui vaatasime restoranides istuvaid laudkondi ja oma elektrijänest, siis ei suutnud neid kahte asja kuidagi kokku panna :)

Linna vahel jalutasid ainult üksikud inimesed, needki enamasti Aasia päritolu. Kõikjal paistsid silma piltkirjalised sildid. Isegi liftis olid nuppudel saksa keele kõrval ka hieroglüüfid :)

Kodus me telekat ei vaata (pole ei “kaussi” ega “kaablit”). Jõululaupäeva õhtu möödus meil aga vaikselt hotellitoas telekanaleid klõpsides. Peamiselt võtsime luubi alla Saksa ja Austria kanalid. Oo, Tannenbaum und Heilige Nacht, kas sellist jõulu te tahtsitegi?! Ka kõige halvem nõukaaegne telestuudio kujundus sai haledalt peksa – elusad loomad plastmassist kuuskede seas, tõrvikutelt polnud viitsitud isegi mitte etikette ära võtta! Ja muusika?! Ei ole olemas nii halba muusikat ja nii võltse esitajaid! Kas tõesti leidub inimesi, kellele see meeldib? Kitš kuubis! Me naersime ikka südamest. Lõpuks ei ajanud enam naerma ka. Eurosport pakkus tükati päris naljakaid (kuigi osalejatele ilmselt ka valusaid) ebaõnnestumisi, taustaks sobiv muusikakatkendeid. Turistidele-püsikundedele mõeldes oli valikus ka üks Jaapani kanal. Vaatasime siis sealt jupikese emosarja (häält ei olnud vajagi) ja seejärel lugesime ennast magama.

Hotelli hommikusöögilauas paneb mind enamasti imestama see, et riikides, kus muidu aetakse kõikvõimalikke värskeid köögivilju (sealhulgas osasid minu jaoks söögikõlbmatuid, kibedaid salatilehti) kausside kaupa sisse, on hommikusöök alati üks saia- ja praekraami pidu. Aga no ega väga viga ka ei olnud, kõhu saime täis.

Siis võtsime suuna mägedesse. Aastase lapsega oli meil ainult üks soov – kelgutada. Paraku olid kõik avalikud kelgurajad kilomeetrite pikkused (kas ma isegi tahaks 3-4 tundi kelgutada?). Ega me muidugi väga täpselt enne ei uurinud ka, kas ja kus ja kuidas nii pisikesega saab. Uurides erinevaid rongide ja rippuvate sõidukite aegasid, selgus, et meile sobivat varianti õieti polegi. Suusatajatele ja lumelauduritele on valikuid nii et oige ja vasemba, aga neile, kes sooviks talirõõmudega ka mähkmeeas kokku puutuda, paraku ei midagi. Sest kohalikud ilmselt sünnivad juba suuskadel. Nagu Norraski, kus ma Lillehammeris nn laste mäel lõpuks ikka end katki kukkusin :P Lisaks võtnuks päris kõrgele sõit väga kaua aega. Vähemalt meie “reisijuhi” jaoks.

Lõpuks parkisime siiski Grindelwaldis auto ja otsustasime, et läheme lihtsalt vaatama. Paksu kombinesooni, lumesaabaste ning kinnaste selgatõmbamine oli Supsikule muidugi paras piin, aga kui ta lõpuks kelgule panime, tundus üsna rõõmus. Paraku keeras ta end sealt kohe maha, kui me endale viimaseid vatte selga ajasime ning kukkus jäätunud parklas joosta ja kelku vedada üritades korduvalt ninali :(

Otsisime siis lähedal nõlval kohta, kus me laskuvatele suusatajatele ette ei jääks. Lõpuks leidsime ühe laugema koha ja rahvast ei paistnud parasjagu palju tulevat. Meile vist meeldis rohkem kui lapsele :) Pärast väsitavat alallaskmist ja korduvaid lumise maapinnaga kokkupõrkeid jäi kodanik autos ruttu magama, meie vaatasime maailisi kupleid (mis nad nüüd nii väga kuplid, pigem teravikud :D ) ja nummisid maju.

Tagasitee oli päikeseline, aga külm ja tuuline ning (hamba)palavikune laps magas peaaegu terve tee. Seega me pikki peatusi ja haake ei teinud.

Tegelikult oli tore ning kasulik reis. Tagasi läheme juba palju targemana ning suurema lapsega on ilmselt ka palju lõbusam. Kui ikka on… :P Ja järgmisel korral katsume mitte nii pühadeks sättida. Tahaks ikka rohkem kohalikku elu näha, mitte päkapikumütsides turiste.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: