Kergelt härmas, petab ära

23 12 2007

Juba õige mitmendat päeva on öösiti olnud 4-7 külmakraadi. Niiske õhk, eriti siin, jõeorus, soodustab mõnusalt koheva härmatise teket. Vaatad õue – peaaegu nagu lumi. Kuna siin sajab lund aastas umbes kolmel päeval (neist üks, muide, aprillis), siis minuarust on meil praegu jõuluilmaga hullult vedanud. Silmal ilus vaadata ning krudiseb natuke ka talla all, samas ei jää titekäruga hangedesse kinni. Ma ei kujuta ette, mismoodi nendel kitsastel ning umbselt täis pargitud servadega tänavatel hakkama saaks, kui siia peaks mahtuma ka lumevallid.

Kuna laps A lendas täna hommikul Eestisse, pidasime siinse jõulusöömaaja number 1 juba eilsel pööripäeval.

Küpsetasin siis alustuseks piparkooke. Üleeilne taignategu oli mind ettevaatlikuks teinud, sest suutsin karamelli keetmisel kaks saatuslikku viga teha. Nu ega ma ei teadnud enne, et see nii peensusteni täpne töö on. Et mis seal siis keerulist – pruunistad natuke suhkrut, paned vee peale ja suhkrut otsa. Aga esiteks panin ma alguses liiga palju suhkrut poti põhja, siis panin liiga palju vett ning lõpuks sai mul valge suhkur otsa ja ma panin pruuni otsa, aga paksu siirupi asemel vaatas mulle potist vastu lihtsalt ilus tume (ja magus) vedelik. Kui tegu tehtud, otsustasin siirupi keetmise kohta lisalugemist otsida. Ja mis ma leian – hoiatuse, et pruuni suhkrut ei tohi küpsetistesse toppida ning ärge te jumala eest kodus ise siirupit keetma hakake. Aga mul ei olnud tõesti võimalik minna poodi valmis karamellrsiirupit ostma ja issi ei osanud seda poeriiulilt leida (võibolla seda polnudki) ning tõi siirupi asemel pudelitäie karamellimaitselist magustoidulisandit, mis paraku oli veel vähem siirupi sugulane kui minu keedus.

Ma siiski ei jätnud jonni, keetsin segu oma pool tundi. Läks paksemaks küll. Ja taigna sain valmis, mis maitses nagu piparkoogutainas. Ainult et pärast kohustuslikku ööpäeva külmkapis oli teda (ka pärast korralikku ülessoojendamist) väga raske rullida, küpsised tulid helebeezhid (kuigi mul oli omaarust väga tume karamell) ning kerkisid kuidagi konarlikuks. Ning maitseaineid oleks võinud hulka rohkem panna, kartsin, et tulevad liiga krehvtised. Aga kõikidest söödud küpsistest meenutavad nad kõige rohkem piparkooke. Järgmisel korral olen targem ja ostan piparkoogid IKEAst. Või olen järgmiste jõulude ajal seal, kus müüakse valmis piparkoogitainast.

Tegelikult A sõi ja kiitis ning ma ise olen neid ka ikka krõbistanud.

Verivorstiga läks tiba paremini, ehkki vahepeal oli mul juba tunne, et miski ei õnnestu nii nagu Eestis ning pingsad ponnistused, loomaks “vana hea kodust jõulutunnet” lõpevad külmutatud pitsa soojendamisega. Saksamaalt ostetud vorstid lõhnasid alguses nii veidralt. Mitte halvasti, aga võõralt. Praekapsas oli vähemalt teada-tuntud – Salvest. Ja muidugi keesid kartulid veidi liiga pehmeks, vein sai viimasel hetkel keema minekust päästetud jne. Ühesõnaga täielik köögikaos.

Supsik oli pärast eelnenud, inglipäeva, paras põrguingel. Ju minu närvilisus ikka hakkab talle külge.

Kui aga kaetud lauda maha istusime, küünlad põlesid ning söögi- ja hõõgveinilõhnad ringi hõljusid, siis oli täitsa hea olla. Ja vorstid maitsesid väga hästi, harjumatu vaid, et kruupe ei olnud. Lihtsalt selline ühtlane pehme asi seal vorsti sees.Jorisev laps sai vannis puhtaks pestud ning oligi jälle naerupall.

Öösel peeti seina taga pidu. Nii harva kui siin ka ümberringi pidusid toimub, arvas laps A, et oleks võinud mõne teise päeva valida. Teadagi, kui hommikul peab kell pool 5 ärkama, et lennukile jõuda, siis on iga uneminut kallis. Pidu oli tõesti karm. Mingil hetkel oli isegi aru saada, et laul, mida kõik (hääle järgi väga täiskasvanud) laulda püüdsid, oli Cranberriese “Zombie”. Kõik on maas, rahu sees…

Igatahes kolis A oma teki ja padjaga elutuppa ning mingi kell lõppes ka pidu nagu noaga lõigatult (vb lähemad naabrid alt või ülevalt helistasid politsei).

Tänane päev kadus kuidagi täiesti kätte ära. Peale jalutamas käigu ja õhtuse poetiiru ei teinudki justkui midagi, aga ei mäleta otseselt ka seda, et poleks mitte midagi teinud.

Siin on nende pühade-eelsete lahtioleku aegadega väga veidrad lood – nimelt nii täna kui homme avatakse suurte ostukeskuste uksed kell 7 hommikul! Muidu on neil pühapäevadel poed nii kinni kui üks kinni üldse kinni olla saab, aga siis jõulu eel on äkki 7st 7ni lahti. Ma nii väga tahtnuks näha, kui palju inimesi seda pühapäeva hommikust varapimedas (sest ei saa ju öelda, et valges) poeskäiku harrastab, aga no tõesti ei viitsinud vaatama minna. Aga õhtupoole oli ostjaid paksult. Ning ka homme hommikul oleks võimalus juba kell 7 selverisse minna. Non, merci!

Aga nüüd on nii paks uni, et lõika või noaga. Pidu jätkub homme.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: